Nepali rahukuulutaja

Verni Leivak

11 AASTAGA ÜMBER MAAILMA: Nepallane Pushkar Shah on vändanud läbi 80 riigi, ees on veel 70. Mees suundub Eestist lõuna poole, sest praegusel aastaajal telgis ööbida on liiga külm.
Teet Malsroos

Nepallane Pushkar Shah alustas seitse aastat tagasi ümbermaailmareisi jalgrattal. «Sõtkun pedaale, et kuulutada rahu. Olen sõdade ja terrorismi vastu,» selgitab ta oma pika teekonna ideed.

Pushkar (37) ütleb, et tema isa oli sõdur, kelle terroristid 1986. aastal tapsid. «Ja mina olen omakorda demokraatia eest võitlemise ohver, viisteist aastat tagasi käis Nepalis diktatuurivastane liikumine. Olin sel ajal üliõpilane, mind arreteeriti mitu korda, istusin vangis ja mind piinati,» on Pushkaril reisi ettevõtmisel ka isiklikumat laadi põhjusi. «Just siis pidasingi aru, et peaks midagi ette võtma rahu, demokraatia ja maailma ühtsuse säilitamiseks.»

Pushkar elab ühes Nepali külas, kus pole elektritki. Ta on pärit vaesest perest. Teele asus ta, taskus 100 Nepali ruupiat (umbes 22 krooni - toim.), mille andis talle ema. Omaksed uskusid, et vaevalt ta Indiast kaugemale jõuab, kuid võta näpust - rahuaktivist on läbinud 80 riiki. «Nepal, India, Pakistan, Maldiivid, Sri Lanka, Bangladesh, Bhutan, Tai, Kambodža, Laos, Hiina.» loetleb Pushkar hinge tagasi tõmbamata kõik kaheksakümmend ette. Vändanud läbi Põhja- ja Kesk-Ameerika, jõudis ta läbi Inglis- ja Iirimaa Skandinaaviasse ning on nüüd otsaga Eestis. «Venemaale ma seekord ei lähe. Seal on liiga külm,» seletab lõunamaalane.

Loomulikult ei peatu Pushkar oma lõputuna näival teekonnal hotellides. «Üksteist aastat kestvaks reisiks vajaksin sel juhul üüratult raha, kuid mul pole isegi ühtki sponsorit. Tavaliselt ööbin telgis - kas või parkides. Aga muidugi mitte sellises kliimas nagu Eestis. Vahel kutsuvad inimesed mind oma koju ööbima ja annavad ka toitu. Olen kogenud üllatavat külalislahkust ja toetust. Tallinnas peatusin nepallasest sõbra juures, kes töötab siin ühe restorani peakokana.»

2009. aastal kodumaale jõudes kavatseb Pushkar oma koduküla läheduses kõrguva Everesti tippu ronida. «Viin sinna iga riigi, kus käinud, lipu, kaunistan selle mäe ära,» tõotab ta. «Eesti lipu panen sinna ka. Siis aga asun oma külas sotsiaaltööd tegema ning oma reisist raamatut kirjutama. Ülejäänud elu kavatsen lihtsalt puhata.»